Dendroloogia ja pargindus

Kirjeldus

Dendroloogia ja pargindus. See on raamat metsas, istandikus, pargis ja aias kasvatatavate puuliikide taksonoomiast, morfoloogiast, fenoloogiast ja ökoloogiast. Süstemaatilises osas antakse ülevaade lehtpuu- ja -põõsaliikidest: Eesti kohalikest liikidest ja meil kasvatatavatest
võõrliikidest, nende teisenditest ja kultivaridest, samuti lõunapoolsetest maailmakuulsatest liikidest. Raamatus on toodud Eestis kasvatatavate lehtpuuperekondade määraja talviste võrsete ja pungade järgi. Teos põhineb aastakümnete pikkusel puude uurimis- ja
kasvatamiskogemusel, mille ajendiks on huvi nende varjatud omaduste, vajaduste ja „hingeelu” vastu.
„…ja pargindus” on samuti alguse saanud kogemustest parke külastades, vaatlustest, inventeerimistest, analüüsidest, raie- ja istutuskavadest ning isiklikust raiete juhtimisest. Suur mõjutaja on olnud tegevus Emajõe-äärses dendropargis.

Raamatus on kasutatud rohkelt ladinakeelseid nimetusi, seejuures toodud palju sünonüüme, sest eelnevalt ilmunud
erialakirjanduses ja erinevates riikides kasutatakse erinevaid nimetusi. Selle raamatu üks tähtsamaid kontrollallikaid
taksonite kohta on U.S. National Plant Germaplasm System (NPGS) ja selle Germaplasm Resources Information Net-
work (GRIN) ning teiselt poolt Flora of China. Puittaimedega seotud alamklassid, seltsid, sugukonnad ja alamsugukon-
nad on raamatus esitatud A. Cronquisti 1981. a õistaimede klassifitseerimise süsteemi järgi, millesse on viidud mõned
korrektiivid APG-süsteemi alusel. Järgides teiste keelte eeskuju on väljaandes kõrgema astme taksonoomilised üksused
kuni sugukonnani antud püstkirjas. Puittaimede eestikeelsete nimede osas on autoril omapoolseid põhjendatud arva-
musi, mis ei ühti eestikeelsete taimenimede andmebaasiga. Eestikeelsete liiginimetuste paralleelvormide märkimisel
on kasutatud nii ühendavat sidesõna „ehk“ kui ka sulge. Esimesel juhul on tegu sagedamini, teisel juhul aga harva
kasutatava sünonüümiga. Taksonoomiline register suunab lugeja aga taime kiireks leidmiseks vaid põhiartikli juurde.

Raamatu autor Eino Laas on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajanduse eriala ja on kauaaegne EMÜ (EPA; EPMÜ) dendroloogia, parginduse, metsahoiu ja puhkemetsanduse ning metsabioloogia õppejõud. Ta on töötanud seemlate rajamisel, metsakultuuride uurimisel, parkide inventeerimisel ning koos isaga rajanud Emajõe-äärset dendroparki. 1994–2004 oli ta EMÜ metsakasvatuse instituudi juhataja ja aastatel 1991-2004 Tartu LV haljastusteenistuses dendroloog.

Eino Laasi sulest on varem ilmunud raamatud:
„Okas- ja lehtpuud talvel” (1988),
„Metsauuendamine ja metsastamine”
(2001), „Okaspuud” (2004).
Ta oli koostaja, toimetaja ja põhiautor kõrgkooli
mammutõpikul „Metsamajanduse
alused” (2011).