Sari MINA ISE. Minatark

Kirjeldus

Vahetevahel, ikka jälle uuesti kerkib iga inimese ette küsimus:
KES MA OLEN? See küsimus tundub kõikidest kõige raskem
vastata, sest ongi indiviidi elu peaküsimus.

Kaks talve vana inimene räägib endast kolmandas isikus: Liisi
tahab piima. Teisedki ju räägivad temast nagu kellestki Liisist.
Arvatavasti kolmandal talvel avastab ta endas isiku, keda tähistab
asesõnaga MINA või koguni MINA ISE: “Mina ise kallan
piima!”; “Mina ise panen sokid jalga!” Kõik laused on hüüumärgiga,
kõik tegevused lähtuvad MINAst ja koonduvad MINA
ümber. Maailm on MINAkeskne.

Varsti selgub, et MINAsid on teisi ka. Muist MINAsid on SINAd,
muist TEMAd. Maailm muutub mitmekihtseks, vaenulikukski.
KES MINA OLEN teiste minade seas? Nüüd otsitakse MINA
peegeldust SINA ja TEMA kaudu, avastades ühtlasi MEIE, TEIE
ja NEMAD. Mina olen see, kuidas teised mind näevad, aga kui
nad näevad mind vasturääkivalt, siis MISSUGUNE MA OLEN
tegelikult?

Läheb aega palju või vähe, enamasti aastaid, kui kerkivad uued
küsimused: MIKS MA OLEN; kuidas see juhtus, et ilma tulin;
MILLEKS MA OLEN, mis on minu otstarve ja koht siin ilmas.
Edaspidi küsitakse eneselt ja teistelt ja aimeraamatutelt, KUS
MA OLEN, kus asub minus minu vaim, ja KAS MINA OLEN
surematu vaimolend või surelik inimolend. Vastused muutuvad
ajas, küsimused jäävad.

See raamat pakub pildikesi suurele ja väiksele inimesele, et alustada
MINA-temaatika üheskoos uurimist. MISSUGUSE ISELOOMUGA
on inimesed neis juttudes; MIKS nad ütlevad ja
käituvad just nõnda; kuidas MINA nende olukorras oleksin
tegutsenud ja mida ütelnud? Täiskasvanu ei peaks mudilasele
vastuseid kätte jagama, pigem last kuulama ja arutlema õhutama.
Mida MINA ISE on avastanud, see jääb MINA varanduseks, kuna
kõrvalseisja mõtted tihtigi tuulest tulevad ja tuulde hajuvad.