Eestlase keha kõneleb. Teekond parema enesetunnetuse ja teiste mõistmise poole

Kirjeldus

Eestlase keha kõneleb. Teekond parema enesetunnetuse ja teiste mõistmise poole. Eesti keel on maailma ilusaim keel. Vähemalt nii arvavad eestlased ise. Legendi järgi jõudsid eestlased esimestena Vanataadi juurde Katla mäele, kust nad tänu sellele ka kõige ilusama keele said (Eisen 1926: 99).
Eesti naised on kõige kaunimad maailmas, hõlmates ilu ja seksikuse rahvusvahelistes pingeridades kõrgeid kohti. Ilus keha ja ilus keel, kuid kas ka ilus kehakeel? Milline üldse on eestlaste kehakeel? Erineb see millegi poolest teiste kultuuride esindajate kehakeelest?
Mis on eestlaste kehakeele eripärad? Kellega me kõige enam sarnaneme?
Kehakeelt mõjutavad paljud tegurid – bioloogilised, klimaatilised, kultuurilised ja ajaloolisest kogemusest tulenevad ning teiste kultuuride mõjud. Aja jooksul võib kehakeel muutuda, näiteks kaotavad mõningad zestid oma olulisuse, teised aga asenduvad uutega. Antud valdkonna kohta on ilmunud palju erinevaid raamatuid, kahjuks ei ilmne neis aga eestlaste eripära. Kehakeele nimetus on populaarse kirjanduse najal üldlevinud, täpsem oleks aga kasutada terminit mitteverbaalne kommunikatsioon. Viimase alla kuuluvad kõik need vahendid ja võimalused, mille abil suhtluses sõnumit edastatakse. Nii mahub selle alla ka näiteks fotodel poseerimine, fotode ja diplomite eksponeerimine jne. Ehkki inimesed on aegade algusest kehakeele abil suhelnud, on termin „mitteverbaalne kommunikatsioon“ kasutusele võetud alles hiljaaegu. Esmakordselt kasutasid seda psühhiaater Jurgen Ruesch ja Weldon Kees oma 1956. aastal ilmunud raamatus „Nonverbal Communication: Notes on the Visual Perception of Human Relations“. Eestis on selles valdkonnas uuringuid läbi viidud juba pikemat aega, samas pole senini tehtud katset kogu laiaulatuslikku valdkonda Eesti kontekstist lähtuvalt kirjeldada. Loodetavasti suudab antud raamat selle lünga vähemalt osaliseltki täita.
Kui teksti sees on esitatud tõsisemate teaduslike uuringute tulemused, siis „akendesse“ on valitud veidi kummalisema nurga alt tehtud uuringute tulemused, mis ilmestavad hästi eestlaste käitumisharjumusi. Aastate jooksul on tudengid autori juhendamisel läbi viinud sadu vaatlusi, autor on tudengitele nende nutikuse ja julge pealehakkamise eest ääretult tänulik.

Jüri Uljas