90 tavalisemat võõrpuittaime

Kirjeldus

90 tavalisemat võõrpuittaime. Siinne valik tavalisemaid võõrpuid ja põõsaid ei hõlma kaugeltki seda liigi- ja sordirohkust, mida Eestimaal võime kohata. Siiski mingi valik tuli teha ja selline see sai. Taimeperekondi nagu korgipuu või saar, mille esindajaid meil kasvabki vaid üks-kaks liiki, oli kerge valikusse võtta. Palju keerulisem oli teha valikuid suurte taimeperekondade puhul, nagu enelad või viirpuud — kõrvale jäi mitmeid samuti üsna tavalisi või viimastel aastatel rohkelt kasutama hakatud liike ja sorte. Raamatukese formaat seadis siinkohal piirid!

Raamatu ülesehitus on ehk mõnevõrra teistsugune tavalahendusest, tehes loodetavasti lihtsamaks ühe või teise taimerühma leidmise. Sellele aitab kaasa lehekülgede välisservas paiknev väike sümbolite rida, mis koondab taimed teatud tunnuse alusel rühmadesse.
Taimed on rühmades järjestatud eestikeelse perekonnanime järgi. Muidugi leidub sellise jaotuse puhul erandeid, nagu näiteks paljasseemnetaimede hulka kuuluv hõlmikpuu, mille lehed kinnituvad lühivõrseile kimpudena ja pikkvõrseile ühekaupa vahelduvalt, samuti kinnituvad näiteks ka lehiste või kukerpuude okkad/lehed kimpudena lühivõrseile ja ühekaupa vahelduvalt pikkvõrseile. Mitme okaspuuliigi puhul, mille okkad on soomusjad, võivad mõnedel sortidel olla okkad nõeljad okkakujulised (ebaküpress, elupuu). Loodetavasti ei aja need erandid kogu klassifikatsiooni segaseks. Keerulisem on lugu ühe või teise taimeliigi sortidega. Välja on püütud tuua iga liigi puhul olemasolevate sortide üldarv ja seejärel anda tavaliselt kolme kuni viie tähtsama sordi detailsem kirjeldus. Kuna siinkohal astub mängu jälle valiku tegemine, saab seegi olla subjektiivne ega pruugi iga kord hõlmata just neid “kõige tähtsamaid”. Mõnede sortide puhul on veel toodud sümbolitena, kas tegemist on isassordiga või emassordiga.

Peale eesti- ja ladinakeelsete taimenimede on toodud välja nimed inglise, saksa, vene ja soome keeles – lootuses, et see on vajalik ja leiab heakskiitu kasutajatelt. Erialadel, kus õpetatakse puittaimede tundmist, ei õpi ju ainult eesti keelt kõnelevad inimesed. Samal kaalutlusel on ladinakeelsetele nimedele lisatud rõhumärgid, et kergendada nimede hääldamist.

Autor loodab, et raamatuke aitab kaasa taimesõprade ridade täienemisele, hõlbustab aianduse ja metsanduse erialade õppurite elu ning on tasku pistetuna abiks parki või haljasalale puid-põõsaid uurima sattuvale huvilisele!

Ihamarus
maikuul 2012. aastal